Kustutamisõigus

Kustutamisõigus, tuntud ka kui „õigus olla unustatud", annab isikutele õigusliku võimaluse nõuda teatavatel tingimustel oma isikuandmete kustutamist. Üldise andmekaitsemääruse (GDPR) kohaselt võivad inimesed paluda organisatsioonidel oma andmed kustutada, kui need ei ole enam vajalikud, on töödeldud ebaseaduslikult või kui nad võtavad nõusoleku tagasi. See õigus aitab kaitsta eraelu puutumatust ning annab inimestele kontrolli oma digitaalse jalajälje üle.

Õiguslik alus

„Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt tema kohta käivate isikuandmete kustutamine ilma alusetuna viivituseta ning vastutaval töötlejal on kohustus isikuandmed ilma alusetuna viivituseta kustutada, kui kehtib üks järgmistest põhjustest:
a) isikuandmed ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks need koguti või millisel muul viisil töödeldi;
b) andmesubjekt võtab tagasi nõusoleku, millel andmete töötlemine põhineb [...], ning andmete töötlemiseks puudub muu õiguslik alus;
c) andmesubjekt esitab vastuväite töötlemisele [...] ning töötlemiseks puuduvad kaalukad õigustatud põhjused [...]"

— Artikkel 17(1), määrus (EL) 2016/679 (GDPR)

Miks see on oluline

Kustutamisõigus on põhiõigus kõigile, kelle isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse veebis, sealhulgas poliitreklaamiga seotud kontekstides. Kui poliitilised kampaaniad, reklaamijad või platvormid kasutavad isikuandmeid sihtimisel või reklaami edastamisel määruse 2024/900 alusel, säilib isikutel nende GDPRist tulenevad õigused nõuda andmete kustutamist.

Poliitreklaami teenuste osutajate ja avaldajate jaoks tähendab see kustutamistaotlustele vastamise protsesside rakendamist ühe kuu jooksul. Organisatsioonid peavad kontrollima, kas kustutamise alused kehtivad, ning teavitama isikut oma otsusest. Kui andmeid on jagatud kolmandate osapooltega, peavad vastutavad töötlejad võtma mõistlikke meetmeid, et teavitada neid osapooli kustutamistaotlusest.

Siiski ei ole see õigus absoluutne. Organisatsioonid võivad kustutamistaotlusest keelduda, kui töötlemine on vajalik õiguslike kohustuste täitmiseks, avalikes huvides arhiveerimise eesmärkidel või õiguste kaitse või nõuete esitamiseks. Poliitreklaamiga seotud läbipaistvusnõuete alusel kehtivad dokumentide säilitamise kohustused võivad samuti piirata seda, millal andmeid saab kustutada.

Põhipunktid

Isikud võivad nõuda oma isikuandmete kustutamist, kui need ei ole enam vajalikud, on töödeldud ebaseaduslikult või kui nad võtavad nõusoleku tagasi
Vastutavad töötlejad peavad vastama kustutamistaotlustele ühe kuu jooksul, keerukate taotluste puhul on võimalik pikendada kahe kuu võrra
Õigus kehtib isikuandmete suhtes, mida kasutatakse poliitreklaamide sihtimis- ja edastamistehnikates
Erandid kehtivad õiguslike kohustuste täitmise, avalike huvide ja õiguste kaitse puhul – läbipaistvuse tagamise dokumentide säilitamise nõuded võivad kustutamistaotlustest üle minna
Organisatsioonid peavad teavitama kolmandaid osapooli kustutamistaotlustest seal, kus see on tehniliselt võimalik ja mitte ebaproportsionaalselt keeruline
Kustutamistaotlusest keeldumine nõuab selget põhjendust ning andmesubjekti teavitamist tema õigusest esitada kaebus järelevalveasutusele

Kustutamisõigus vs. piiramise õigus

Kustutamisõigus tähendab isikuandmete püsivat kustutamist, samas kui piiramise õigus tähendab andmete kasutamise piiramist ilma neid kustutamata. Piiramine on asjakohane, kui keegi vaidlustab andmete täpsuse, esitab vastuväite töötlemisele või vajab andmeid õiguste kaitseks isegi siis, kui organisatsioon neid enam ei vaja. Piiramisel säilitatakse andmed, kuid neid muul viisil ei töödelda ilma isiku nõusolekuta. Kustutamine on lõplik; piiramine on ajutine. Poliitreklaamiga seotud kontekstides võiks piiramine kehtida sihtimispraktika uurimise ajal, samas kui kustutamine järgneks siis, kui töötlemise õiguslik alus lõpeb ja dokumentide säilitamise kohustus ei kehti.

Seotud mõisted

Isikuandmed
Andmesubjekt
Töötlemise õiguslik alus
Nõusolek
Sihtimistehnikad
Andmekaitseasutus
Piiramise õigus
Vastutav töötleja
Volitatud töötleja
Dokumentide säilitamise kohustused

Jah. ELi määrusena on TTPA otse kohaldatav kõikides liikmesriikides ilma siseriikliku ülevõtmiseta. Liikmesriigid peavad ainult määrama asutused ja kehtestama karistused.

Läbipaistvusnõuded tagavad, et kõik poliitilised osalejad tegutsevad samade reeglite alusel. Valijad näevad, kellel on ressursse ja kuidas neid kasutatakse, toetades õiglast konkurentsi.

Läbipaistvus loob usaldust, näidates valijatele, et poliitilised toimijad tegutsevad avatult. Varjatud rahastamine või sihtimispraktikad õõnestavad usaldust demokraatlike protsesside vastu.

Nõudes selget märgistamist ja kergesti kättesaadavat läbipaistvuse teavet, aitab TTPA inimestel ära tunda poliitilist reklaami ja mõista, kes püüab neid mõjutada.

Kampaaniad, mis julgustavad inimesi hääletama, on poliitiline reklaam, kui need on tasulised ja mõeldud hääletamiskäitumise mõjutamiseks. Ettevõtete või vabaühenduste hääletamisele ärgitamise kampaaniad kuuluvad TTPA reguleerimisalasse.

Poliitiline reklaam hõlmab iga tasulist sõnumit, mis edendab poliitilist tegijat, mõjutab hääletamiskäitumist, mõjutab valimiste või referendumite tulemust või mõjutab seadusandlikke või regulatiivseid protsesse. See hõlmab samuti igasugust reklaami, mille teeb poliitiline tegija või tema nimel.

Ei. TTPA ei mõjuta riiklikke eeskirju poliitilise reklaami sisu, kampaaniate rahastamise, valimisperioodide või poliitilise reklaami üldiste keeldude kohta. See lisab läbipaistvusnõuded olemasolevatele riiklikele õigusaktidele.

Ametlik nimetus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/900 poliitilise reklaami läbipaistvuse ja sihipärasuse kohta. See avaldati 20. märtsil 2024.